Mobiilsidetehnoloogiad arenevad pidevalt. Klientidele konkurentsivõimeliste teenuste pakkumiseks püüavad mobiilsideoperaatorid kasutada selles valdkonnas uusimaid edusamme. Kõige paljutõotavam suund on täna 4G-võrkude kasutuselevõtt.
4G klass hõlmab tänapäeval neljanda põlvkonna tehnoloogiate põhjal loodud mobiilsidevõrke. Neid iseloomustab kiire infovahetuse kiirus ja ka parem kõneside kvaliteet. Erinevalt 3G-st kasutavad selle klassi võrgud ainult pakettandmeside edastusprotokolle (IPv4, IPv6). Vahetuskurss on mobiilside abonentide jaoks üle 100 Mbps ja püsiühenduse korral üle 1 Gbps. Hääleedastus 4G võrkudes toimub VoIP kaudu. Praegu on kaks tehnoloogiat, mis on tunnistatud vastavaks kõigile 4G võrkude nõuetele. Need on LTE-Advanced ja WiMAX (WirelessMANAdvanced).
LTE-Advanced prototüübiks oleva LTE-tehnoloogia väljatöötamist alustasid 2000. aastal Hewlett-Packard ja NTT DoCoMo. See suund oli paljutõotav, sest isegi kolmanda põlvkonna võrgud olid alles populaarsust kogumas. Tehnoloogia hakkas 4G nõuetele vastama alles kümnendana. Kuid kuna seda standardit oli võimalik rakendada olemasolevates mobiilsidevõrkudes, hakkas see mobiilsideoperaatorite toest kasu saama. Esimene LTE-Advancedil põhinev võrk käivitati ametlikult 2009. aasta detsembris Stockholmi ja Oslo linnades.
WiMAX-tehnoloogia on Wi-Fi traadita andmeedastusstandardi areng. Seda töötab välja 2001. aastal asutatud WiMAX foorum. WiMAXi eripära on mitmesuguste infovahetusprotokollide olemasolu staatiliste ja mobiilside abonentide jaoks. Esimene WiMAX-tehnoloogiat kasutav mobiilsidevõrk käivitati 2005. aasta detsembris Kanadas.
Täna hakkavad 4G võrgud kogu maailmas üha enam populaarsust koguma. Kuid nende rakendamine on täis teatud raskusi. Üks neist on see, et nendes võrkudes kasutatavad kõrgsageduslikud raadiolained on tungivad linnahoonetesse äärmiselt kehvad. Seetõttu (võrreldes 3G-ga) on kvaliteetse katvuse tagamiseks vaja palju rohkem tugijaamu.
