Tahvelarvuti on väga mugav vahend teabe vaatamiseks ja töötlemiseks. Tahvelarvuti ajalugu pärineb 2010. aasta jaanuarist, kui Apple lõi oma tahvelarvuti, mille nimi oli iPad. Selles artiklis kirjeldatakse lühidalt, mis on tahvelarvuti ja millistel eesmärkidel seda saab kasutada.
Tahvelarvutid erinevad oma eelkäijate sülearvutitest, netiraamatutest ja muudest arvutitest selliste omaduste poolest nagu kompaktsus, kaasaskantavus ja kasutusmugavus. Tahvelarvuti puutetundlik ekraan hõivab 90 protsenti kogu selle pinnast, nii et kõik toimingud tehakse eranditult sõrmeklõpsude abil ekraani pinnal, soovi korral saate ühendada hiire ja klaviatuuri. Tahvelarvutitel on nagu tavalistel arvutitel ka operatsioonisüsteem, näiteks OS-i kohta saab teada-tuntud Windows-i Internetist lugeda. Põhirolli mängib tahvelarvutis protsessori sagedus, südamike arv ja RAM-i maht, kuid jällegi on seda vaja, kui valite näiteks tahvelarvuti videote vaatamiseks või mängude mängimiseks. Kui valite tööks või õppimiseks tahvelarvuti, siis on madalate nõudmistega tablett üsna sobiv. Siin mängib põhirolli ekraani diagonaal teabe mugavamaks vaatamiseks, samuti sisseehitatud WiFi ja 3G moodulid. On ka graafilisi tablette (digitaliseerijaid), mida kasutatakse graafilise teabe käsitsi sisestamiseks, st joonistamiseks. Varustatud sarnaste tablettidega nagu tavaliselt pliiatsiga ja koosnevad tasasest pinnast. Sellise tableti valimisel peate pöörama tähelepanu tableti rõhutundlikkusele ja lahutusvõimele. Turul on professionaalseid ja amatöörtablette, esimestel on oluliselt paremad omadused, kuid need on tavaliselt kallimad. Mis tahes tahvelarvuti valimisel pöörake tähelepanu töö autonoomiale, see tähendab aku kasutusaeg ilma laadimiseta.
