Philipsi ettevõte toodab LCD-telereid erinevates hinnakategooriates. Mõned neist on väikesed ja neil on väike funktsioonide kogum, teised aga, varustatud suurte maatriksitega, suudavad elutoa muuta omamoodi tõeliseks kinoks.
2004. aastal patenteeritud Ambilighti tehnoloogia on omamoodi Philipsi telerite "kõnekaart". Embilight erineb teistest varem tuntud taustvalgustussüsteemidest selle poolest, et see on värviline. Seadme tagaküljel asuvate punaste, roheliste ja siniste LED-de heledust reguleeritakse automaatselt vastavalt ekraanil oleva pildi värvitoonile. Selliste telerite kõige arenenumad mudelid juhivad LED-de erinevaid sektsioone eraldi, sõltuvalt ekraani nurkades ja külgedel olevatest värvitoonidest.
Aurea süsteemiga telerid on veelgi huvitavamad. Siin, vastupidiselt Ambilightile, valgustatakse mitte ainult seadme taga olevat seina, vaid ka selle esipaneeli. See võimaldab muuta pildi taustast eraldava "piiri" peaaegu nähtamatuks.
Kuid taustvalgus pole Philipsi telerivastuvõtjate ainus eelis. Suurimatel neist on võimalus ühenduse loomiseks tavalise Etherneti kaabli abil koduruuteri või DHCP-ga modemiruuteriga. Ja kuigi telerisse brauseri käivitamine ei toimi, saab kasutaja vaadata Youtube'i videoid suurelt ekraanilt. Ja kui lülitate sisse sama ruuteriga ühendatud Linuxi või Windowsi arvuti ja käivitate selles failiserveri programmi, saate kuvada kõik arvutisse salvestatud fotod. Neil, kes ruutereid ei kasuta, on võimalik fotosid vaadata tavalistest mälupulkadest.
Isegi kõige odavamatel ja väiksematel Philipsi LCD-teleritel on ebatavalised funktsioonid, millel pole taustvalgustust, võrgukaarti ega USB-porte. Mõni selle hinnaklassi seade on varustatud DVI-sisenditega. Selline televisioonivastuvõtja leiab koha mitte ainult köögis, vaid ka arvutilauas (kui arvuti videokaardil on DVI-väljund). Siis saab seda vaheldumisi kasutada telerina, seejärel monitorina.
