Lomograafia on uus liikumine tänapäevastele fotograafidele, kes kasutavad spetsiaalseid kaameraid ja püüavad teha kõige lihtsamaid, kuid samas suurejoonelisi pilte. Paljud fotokunsti austajad katsetavad vähemalt korra elus nn lomokameratega. Mis see siis on?
Natuke ajalugu
1984. aastal tootis Leningradi Optika- ja Mehaanikaühing LOMO-Compact-Avtomat kaamera, mis on üllatavalt hõlpsasti kasutatav ja suudab jäädvustada ümbritsevat maailma sellisena, nagu see on. LOMO aparaat ei nõudnud kallist filmi ja erialaseid oskusi. Selle kaamera populaarsus saabus aga veidi hiljem - alles 10 aastat hiljem, kui Viini tudengid panid nimeks Matthias Figel ja Wolfgang Stranzinger, kui nad esimest korda märkasid, kui lihtsad sellel tehtud pildid võivad olla. Nii sündis "lomo" žanr ja loodi rahvusvaheline lomograafiakogukond. Austraallased mõtlesid välja oma lühendi dekodeerimise, mis peegeldab tegelikult ka lomograafiakunsti olemust: LOve ja MOtion (armastus ja liikumine).
Milliseid kaameraid peetakse lomokamerateks?
Lomokaamera omanikuks saamiseks ei ole üldse vaja välismaalt osta moodsaid ja kalleid seadmeid: lõppude lõpuks oli lomokamera kodumaa Nõukogude Liit. Külasta lähimat kirbuturgu järgmisel nädalavahetusel!
Kuni ülalmainitud Lomography kogukond hakkas tootma uue põlvkonna spetsiaalseid kaameraid, kasutati lomograafia jaoks ainult nõukogude LOMO-Compact-Avtomat kaamerat. Praegu toodetakse üsna palju kaameraid, mida kasutatakse samal eesmärgil. Näiteks Action Sampler, ActionSampler Flash, Colorsplash ja FishEye kaamera (nimetatakse ka kalasilmadeks). Kõik need kaamerad annavad umbes sama tulemuse: tumenenud nurgad, fotode sügavuse puudumine ja võluv retrohõng. Eriti tahaksin siiski märkida Korea kaamerat "Holga" - see on suhteliselt odav seade, mis on valmistatud peamiselt plastikust ja kuulub mänguasjakaamerate kategooriasse. See on muutunud populaarseks lomograafia harrastajate seas hämmastavalt erksate värvide ja peaaegu täiuslike tumedate nurkade tõttu.
Tõsi, kui kavatsete lomograafiat teha peaaegu ekstreemsetes olukordades (näiteks aktiivse liikumise ajal), siis peaksite jääma truuks nõukogude LOMO-Compact-Avtomatile. Sellel kaameral on üllatavalt vastupidav korpus ja selle objektiivid suudavad vastu pidada temperatuuridele kuni -20.
Fotograafia ebatäiuslikkus (hägustumine, liikumistunne, tumenemine) annab lomofotograafiale võlu. Nii et proovige seda ja otsige huvitavaid efekte!
Hea näide lomo-kaameraga tehtud fotost on see: veidi tumenenud nurgad, kuid pilt on piisavalt terav. Kaamera tunnetama hakkamiseks peate natuke harjutama. Lomofotograafiat iseloomustab ka mitmekordne säritus, kui pildid asetatakse üksteisele, tekitades hämmastava sürreaalse efekti.
